Madalad, pehmed ja sügava istumisosaga diivanid koguvad populaarsust | OOT-OOT

Diivanit valides on välimuse kõrval järjest olulisem mugavus. Tahame diivanit, kus oleks piisavalt ruumi end mõnusalt sisse seada, jalad üles tõsta või lihtsalt pesas lesida. See on omamoodi praeguse aja märk, mis kajastub ka rahvusvahelistel disaini- ja mööblimessidel. Üha enam hinnatakse kodusoojust, pehmust ja mugavust.

OOT-OOT mööblistuudio disaineri ja ühe asutaja Marko Alaga räägime sellest, millised diivanid on praegu populaarsed, mida nende valikul silmas pidada ning mis eristab läbimõeldud disaini lihtsalt ilusast mööbliesemest.

Ka OOT-OOTi kliendid eelistavad praegu just selliste omadustega diivaneid. Stuudio müügitabeli tipus on BOHO ja CAVA.

Diivanid on muutunud madalamaks ja pehmemaks. Eelistatakse maani ulatuvaid ehk ilma nähtavate jalgadeta mudeleid. Ka istumissügavus on aastatega märgatavalt kasvanud. Kui kunagi oli tavapärane istumissügavus 50–55 cm ja OOT-OOTi esimestel mudelitel 60–62 cm, siis nüüd ulatub see juba 67–70 cm-ni.

„Võib öelda, et iga järgmine diivan, mida teeme, on järjest suurema istumissügavusega. Diivanil peab saama lesida, see on oluline. Ja kui diivanil jalad ära võtta, siis tundub see ka pehmem ja paksem. Ümaram ja voolujoonelisem kuju võimendavad seda tunnet veelgi,“ räägib Ala.

Sellisel mugavusel on aga ka oma hind. Suurem istumissügavus ja maani ulatuv vorm tähendavad rohkem materjali. Võrreldes näiteks kuue aasta taguste diivanitega on kangakulu märgatavalt kasvanud.

BOHO ja CAVA on klientide lemmikud

Mõlemad on madalad, pehmed ja ruumikad diivanid, kuid välimuselt üsna erinevad. BOHO on vabama ja pehmema vormiga, CAVA aga Ala sõnul disainilt elitaarsem.

„CAVA puhul on käetoed väga massiivsed, see on kogu disaini kandev osa. Igaüks ei oskagi sellist diivanit oma ruumi ette kujutada ja igale poole see ei sobigi,“ räägib Ala.

Väiksemas korteris võib CAVA paigutamine keeruliseks osutuda, kuid see ei tähenda, et diivan sobiks ainult suurtesse elutubadesse. Väiksema ruumi puhul saab kasutada näiteks avatud nurgaga otsamoodulit, mis sobitub Ala sõnul päris hästi.

Kuigi madalad, ilma nähtavate jalgadeta diivanid on praegu väga populaarsed, leidub endiselt palju neid, kes eelistavad jalgadel mudeleid. Eriti puudutab see robottolmuimejate omanikke, kelle jaoks on oluline, et põrandat saaks puhastada ka diivani alt.

Üks selliseid lemmikuid on diivan POCO, millel on BOHOga sarnased pehmed ja ümarad vormid, kuid mis seisab jalgadel. Hoopis teistsugust joont esindab FLOYD, klassikaline ja ajatu nurgeline diivan, mis sobib erinevatesse interjööridesse ega sõltu nii palju mööblitrendide muutumisest.

FLOYDist on tehtud ka laia käetoega versioon, mis on klientide seas väga hästi vastu võetud. Praegu on stuudios käsil selle mudeli jalgade disaini värskendamine.

Mooduldiivanit saab kohandada ka muutuvate vajadustega

OOT-OOT stuudio diivanite üks suuremaid eeliseid on nende praktilisus. Näiteks BOHO ja CAVA koosnevad moodulitest, mida saab omavahel kombineerida ning vastavalt ruumile sobivaks tervikuks kokku panna. Kolmekohalisest diivanist võib saada nurgadiivan või suurema diivani moodulid saab paigutada eraldi. Nii ei pea iga kord uut mööblieset ostma, kui kodu või vajadused muutuvad.

Mooduldiivanit ei tasu aga eritellimusmööbliga segamini ajada. Ala selgitab, et kuigi valida saab erinevate moodulikombinatsioonide ja kangaste vahel, on tegemist juba välja töötatud ja katsetatud mudelitega, mitte täiesti uue disainiga eritellimusdiivanitega.

Eritellimusdiivan võib olla alles esimene prototüüp

Eritellimusmööbel on justkui kõrge au sees. Võimalus saada täpselt enda soovide järgi valmistatud diivan tundub ahvatlev, kuid alati ei mõelda sellele, et täiesti uue disainiga mööbliese ei pruugi olla varem läbi katsetatud.

„Kui sa tellid erilise disaini ja mõõtudega uue diivani, siis saad tegelikult esimese prototüübi. Mis sealt täpselt tuleb, see selgub kasutamisel,“ selgitab Marko Ala.

See võib väga hästi õnnestuda, kuid sellise diivani ergonoomikat ei ole võimalik samamoodi hinnata nagu juba pikemalt tootmises olnud mudelil.

OOT-OOTis tehakse ühe uue diivani väljatöötamisel palju prototüüpe. Neid katsetatakse ja muudetakse seni, kuni jõutakse sobiva lahenduseni. Ka juba müügis olevaid mudeleid täiustatakse klientidelt saadud tagasiside põhjal.

„See ei ole eksperiment, kui ostad seeriatoote. Ja see on tegelikult eelis eritellimuse ees,“ ütleb Ala.

See ei tähenda siiski, et eritellimusmööblist peaks loobuma. Kui inimesel on väga kindel soov saada midagi konkreetset või ruum seab mööblile erilised nõudmised, on eritellimus igati mõistetav valik.

Küll aga tasub arvestada, et täiesti uue diivani valmistamine nõuab tegijalt väga suuri kogemusi. Diivan ei pea ainult ilus välja nägema, vaid selle konstruktsioon, materjalid ja proportsioonid peavad ka tegelikus kasutuses toimima. Selliseid tegijaid on, aga tuleb osata nad üles leida.

Naturaalse välimusega kangad on hinnas

Diivanite puhul eelistatakse praegu palju naturaalseid toone, näiteks kreemjaid ja beeže, ning pehmeid tekstuure. Marko Ala sõnul annab just tekstuur kangale erilise visuaalse pehmuse, mis tuleb hästi esile siis, kui valgus selle pinnal mängib.

Tasub aga teada, et naturaalse välimusega kangas ei pruugi üldse olla naturaalsest materjalist. Tänapäeval osatakse sünteetilisi kangaid valmistada nii tõetruult, et need näevad välja ja tunduvad katsudes nagu naturaalne lina või vill, kuigi võivad olla valmistatud täielikult polüestrist. Kuna need on võrreldes naturaalsete kangastega sageli lihtsamini puhastatavad ja vastupidavamad, kasutatakse neid diivanite puhul palju.

Ka paljud populaarsed sametkangad, mis sobivad lemmikloomadega peredele ja hülgavad mustust, on valmistatud polüestrist. Naturaalsest puuvillast sameti puhul on olukord teine. See määrdub kergemini, on raskemini puhastatav ja kulub kiiremini.

Seega ei tasu kanga valimisel tehismaterjale karta, vaid välimuse kõrval hinnata ka nende vastupidavust ja hooldusomadusi. Diivani puhul on oluline, et see kestaks aastaid.

Ilus diivan peab olema ka mugav

Disainmööbliga käib endiselt kaasas müüt, et kui mööbliese on ilus, siis ongi tegemist disaintootega ja see ei pea tingimata mugav olema.

„Seda saab öelda keegi, kes ei tea, mis on disain. Diivan peab hea välja nägema, aga olema samal ajal ka mugav. See on meie nägemus heast disainist,“ ütleb Ala.

Lõppude lõpuks ostetakse diivan ju kasutamiseks. Seal peab saama päriselt mõnusalt olla ja puhata, mitte ainult mööblieset eemalt imetleda.

Samas on inimeste eelistused ja arusaam mugavusest erinevad ning üks diivan ei saagi kõigile sobida. Kui aga enamikul inimestel on sellel ebamugav istuda, tasub disain ikkagi üle vaadata.

Ala sõnul võivad ka elitaarsemad ja erilisemad vormid olla väga mugavad, kuigi neid on keerulisem pehmena teostada. Oluline on, et mugavus oleks juba algusest peale disainiprotsessi lähteülesandeks.

OOT-OOT sai alguse vana Skandinaavia mööbli restaureerimisest

Eesti mööblibrändi OOT-OOT asutajad Marko Ala ja Joonas Torim on mõlemad õppinud Tartu Kunstikoolis. Nende eesmärk oli algusest peale luua enda disainitud mööblit, aga uute mudelite väljatöötamine on pikk ja kulukas protsess.

Tootearenduse rahastamiseks hakati restaureerima vana mööblit. Peamiselt taastati 1950. ja 1960. aastate Skandinaavia mööblit, sealhulgas diivaneid, tugitoole ja laudu. Teenitud tulu suunati oma toodete väljatöötamisse.

Restaureerimine andis ka suurepärase võimaluse õppida tundma vanade meistrite töövõtteid ning mõista, mis tegi nende valmistatud mööbli nii vastupidavaks.

„See periood oli meeletult õpetlik. Nägime detailselt, kuidas vanad meistrid olid mööblit teinud,“ meenutab Ala.

Vanade diivanitega töötades tekkis ka arusaam, mida võiks tänapäevases mööblis teisiti teha. Näiteks ei vastanud tolle aja diivanite ergonoomika enam praegustele ootustele. Istumissügavus oli väike ja diivanid sageli üsna kõvad. Need olid mõeldud eelkõige istumiseks, mitte mõnusalt lesimiseks. Nii kujunes välja mõte alustada oma ettevõtmist just diivanitest.

Vanas telliskivihoones asuv salong toob mööbli hästi esile

Paar aastat tagasi kolis OOT-OOT stuudio uuele pinnale. Ruumi oli juurde vaja, kuid oluline oli leida ka koht, millel oleks oma karakter.

„See praegune on väga kihvt vana hoone. Interjööris on jäetud nähtavale vanad tellisseinad ja maja ajaloolised kihistused. Siin on kõrged laed ja palju aknaid. Mõnus koht igapäevaselt salongi pidada, kus mööbel tuleb ka ilusti esile. Meie jaoks oli väga oluline just loomulik valgus, sest paljudes mööblisalongides seda ei ole. Tahtsime, et mööblit ja kangaid saaks vaadata päevavalguses. Sellisest salongist olime unistanud ja selle leidmine oli meie jaoks suur samm edasi,“ kirjeldab Ala.

Uuendusi on oodata ka OOT-OOTi tootevalikusse, sest praegu on arenduses mitu uut diivani- ja voodimudelit.